Diivanoloogia Osa II

Jätkame oma suurejoonelist tagumikkude teejuhti ja juhatame teid läbi tiheda diivanidžungli, et tutvustada teile diivaneid, millel on mõnus pikutada, lugeda, või televiisorit vaadata. Eriti hoolikalt tasub lugeda neil, kelle kodune sohva on juba väärikas vanuses ja keha pehme paitamise asemel hoopis torgib teid lahtiste vedrudega, või sibistab polstri vahelt elutoa põrandale tasapisi porolooni.

Kui teil on selle artikli esimene osa kogemata kahe silma vahele jäänud, siis seda saab lugeda siit.

Chaise Lounge diivan

Vaatamata oma pikale ja väärikale ajaloole on Chaise Lounge tüüpi diivan tänapäeval endiselt populaarne. Tihtipeale leiame seda tüüpi diivani elutoa asemel hoopis magamistoast, või kallist hotelli-sviidist.

Chaise Lounge diivaneid leiab nii käetoega, kui ka ilma ja see mööbliese on populaarne ka terassimööblina. Soojas kliimas on Chaise Lounge diivanid tihti lausa basseini ääres päikese võtmiseks.

Louis XV roccoco chaise lounge

Chaise Lounge diivani ajalugu

Osad ajaloolased usuvad, et Chaise Lounge diivan on oma alguse saanud vanas Egiptuses, kus luksust armastavad vaaraod lasid oma mööblimeistritel ristata tooli ja kergemat tüüpi päevavoodi. Ajaliselt arvatakse, et see võis olla umbes 3000 aastat enne meie ajaarvamist, mil Egiptuse ülikud lasid endale palmiokstest esimesed salongimööbli komplektid valmistada. Hiljem mööblikunst arenes ja mõjuvõimsad, ning rikkad Egiptuse ülikud lasid sarnaseid komplekte valmistada juba täispuidust.

Ka vanas Kreekas armastati toolil istumise asemel pikutada päevavoodil, sest sedasi on mugavam süüa, juua, või lugeda.

Ka vanas Roomas oli seda tüüpi mööbliese täiesti olemas, ka nemad kasutasid seda mugavate patjadega kaetud diivanit oma söömaaegade ja bankettide ajal, kutsudes seda ise nimega “lectus”.

Nimi Chaise Lounge tuleb prantuse keelsetest sõnadest “chaise longue”, mis tähendavad tõlkes – pikk tool. Prantsusmaal muutus see mööbliese populaarseks 1500 aastatel rokokoo perioodil, ajal mil igal vähegi mõjuvõimsamal aadlikul ja ärimehel oli kodus muljetavaldav salong, mis oli dekoreeritud kalli ja haruldasest materjalist valmistatud mööbliga ja kus oli ideaalne külalisi vastu võtta.

Tänapäeval on Chaise Lounge diivan pigem dekoratiivelement, kui praktiline tarbeese ja seda võib leida peamiselt magamistoast, või teistest ruumidest, kus armastatakse puhata ja lõõgastuda.

Diivanid millel saab magada

Seda tüüpi diivaneid on üsna mitmeid, millest meie heidame pilgu peale neljale enimlevinud tüübile.

Lahtikäiv sohva

See on kindlasti kõige populaarsem magamisdiivani variant. Kes meist ei oleks noorena sõbra pool ööbides, või perega sugulastele külla sõites sellises voodis maganud? Nagu kõik asjad meie ümber, on ka mööbel läbi teinud suure arengu ja tänased lahtikäivad diivanid erinevad oma 20 aasta tagustest esivanematest oma kvaliteedi ja mugavuse poolest. Krigisevast ja läbivajuvast külalisvoodist on tänu disaineritele ja kvaliteetsetele materjalidele saanud korralik magamisase, kus annab ennast hästi välja puhata.

Lahtikäiv diivan – allikas: sisustusmööbel.ee

Futon tüüpi magamisdiivanist eristub lahtikäib sohva selle poolest, et diivani seljatugi jääb ka avades oma originaalasendisse.

Voodiks muudetav nurgadiivan

Paljud nurgadiivanid on võimalik mõne lihtsa liigutusega voodiks muuta. Sellisel diivanil puudub madrats, see moodustub lihtsalt omavahel tihedalt kokku lükatud diivanipatjadest. Olenevalt diivani tüübist ja kvaliteedist võib sedalaadi ase vahest ka üsna ebamugav olla, sest lahtised diivani osad kipuvad paigast nihkuma ja lõpptulemusena võib magaja ennast avastada hoopis diivanitükkide vahelt. Kui te tahate seda magamiskohta eriti mugavaks muuta, võite voodiks kokku lükatud nurgadiivanile asetada kattemadratsi, mis lisab nii mugavust, kui seob erinevad diivani osad ühtseks tervikuks

Futon diivan

Japaani futon diivan

See diivan on segu voodist ja sohvast, mille seljatugi on tavaliselt võimalik alla lasta, nii et moodustuks ühtne magamispind.

Futon diivani ajalugu

Futoni ajalugu ulatub tagasi 17 sajandi Jaapanisse ja sõna Futon on otsene tuletus jaapani keelest, tähendades magamisaset. Algselt oligi Futon lihtsalt üks kerge puuvilla, või villaga täidetud matt, mille sai vajadusel otse põrandale heita. Kui magamisaset parajasti ei kasutatud, oli seda lihtne kokku rullida ja teisaldada. Alguses oli see luksusese ja ainult rikkad ja mõjuvõimsad jaapanlased said sellist asja endale lubada, ülejäänud magasid otse põrandal. Aga tehnika arenedes ja tööstusrevolutsiooni edenedes muutus puuvilla töötlemine odavamaks ja ka lihtrahvas hakkas Futonit kasutama.

Peale II Maailmasõda koju tagasi pöördunud USA sõdurid meenutasid Futon madratseid, kui äärmiselt mugavaid magamisasemeid. USA turu jaoks oli traditsiooniline Futon siiski natukene liiga lihtne mööbliese ja nii võtsitki disainerid madratsina kasutusele Jaapani Futoni ehituse, ning lisasid sellele ka voodiraami, sest USA inimesed polnud harjunud põrandal magama. Kui te tahate siiski nautida Jaapani Futoni mugavust ilma põrandal magamata, siis on võimalik 2-3 madratsit üksteise peale panna. See lisab asemele mugavust ja kergitab selle ka põrandapinnast pisut kõrgemale.

Päevavoodi

Päevavoodi on mugav mööbliese millel on ideaalne teha üks mõnus päevauinak. Külaliste magama sättimiseks võib päevavoodist väheks jääda, sest sellel on fikseeritud seljatugi ja otsad, mis muudavad magamise pikema inimese jaoks väga raskeks, kui ei taheta just jalgu üle voodi ääre sättida.

Päevavoodi – allikas: sisustusmööbel

Paljudel päevavooditel on all lahtikäiv sahtel, milles hoitakse voodiriideid, aga mõnedel puhkude on sahtlis hoopis lisamadrats, võimaldades seeläbi mugavalt kaks last päevavoodisse lõunauinakule sättida.

Armastajate Diivan

Sellise nimega diivanil ei pea ilmtimgimata toimuma ei armastuse avaldamine ega lastetegemine, vaid sedasi kutsutakse hellitavalt kõiki kahekohalisi diivaneid. Tavaliselt on seda tüüpi diivan koos tugitoolide ja suurema diivaniga osa elutoamööblist.

Chesterfield armastajate diivan

Lisaks elutoale sobib selline diivan väga hästi suuremasse magamistuppa, kus selle võiks paigutada näiteks voodi jalutsisse, tekitades sedasi mõnusa väikese istumiskoha, kus vajadusel veidi istuda, või näiteks riietuda.

Ajaloolisel Diivanil ei olnud seljatuge

Selle artikli jaoks uurimistööd tehes saime jälile ka faktile, et üks õige diivan on tegelikult ilma seljatoeta! Võibolla oli see teile juba teada, aga türgikeelne sõna divan, mis omakorda tuleb pärsiakeelsest devanist on originaalis käetugedega polsterdatud pink, millel puudub seljatugi. Seetõttu paigutatakse selline mööblitükk tavaliselt seina äärde, et seinast moodustuks seljatugi, mida annab kattepatjadega mugavamaks muuta.

allikas: http:// https://en.wikipedia.org/wiki/Divan_(furniture)

Oma nime sai see mööbliese idamaiste moslemi valitsusasutuste järgi (Divan, või Diwan), mille koridorid olid analoogsete istekohtadega varustatud, et jumalateotajad saaksid enne pea maha raiumist veidi jalga puhata.

Loodetavasti saite meie artikliseeriast inspiratsiooni uue diivani soetamiseks, või lihtsalt õppisite midagi uut ja põnevat diivanitest ja nende ajaloost.

Diivanoloogia – OSA I

On teile kunagi hakanud tunduma, et teid jälitavad diivanid? Kõikjal, kuhu te lähete on juba ees erineva värvi, kuju ja mõõduga diivanid. Astud elutuppa – ja seal ta laiutab, veidi kulunud, aga endiselt tubli. Paned televiisori käima ja seal on pruun sohva, millel istub kollane perekond? Tööl on kohvinurgas punane pehme nurgadiivan, kus istudes aeg liigub kaks korda kiiremini, kui mujal universumis. Panka minnes ootab sind ees eriti modernne ja ebamugav nahkpink, sest time is money ja siin niisama ei mugavleta!

Paanikaks pole siiski ilmselt põhjust, lihtsalt diivanist on tänaseks saanud mööbliese, mida leiame eest kõikjalt ja mille funktsioonid ulatuvad mugavast pesast, kunstipärase sisustuselemendini.
Tooksime teile hea meelega välja tervelt 10 erinevat diivaniliiki, mille stiil, praktilisus, või mugavus meile tõsiselt muljet on avaldanud.

1. Sektsioondiivan

Sektsioondiivan on mitmest eri detailist koosnev diivan. Tavaliselt koosneb sektsioondiivan 3 või 5 eraldi osast ja neid annab omavahel erinevalt kombineerida, mida rohkem osasid, seda rohkem valikuid. Kruvid, klambrid ja muud vajalikud detailid, mida läheb tarvis diivani kokkupanekuks, on tavaliselt uue diivaniga kaasas.

Kuna sektsioondiivanid on ülimalt populaarsed, siis on turul saada olevate diivanite valik väga lai, valida saab värvi, kattematerjali, suuruse või tegumoe järgi. Kaks kõige levinumat sektsioondiivani liiki on L kujuga diivan ja U kujuga diivan.

emporio nurgadiivan

Sektsioondiivani ajalugu

Esimesed sektsioondiivanid tekkisid Inglismaal Victoria ajastul ja olid oma olemuselt üsna robustsed, ehk lihtsalt kaks omavahel ühendatud istepinki. Leidub ka maale ja erinevaid vihjeid, et kodusõja eelses USA’s olid peentel lääne härrasmeestel uhked nahast nurgadiivanid, aga peale kodusõda kadusid nii oskused, kui ka nõudlus sedavõrd peene mööbli vastu.

Tõelise läbimurde tegi sektsioondiivan siiski 20 sajandi keskpaigas, mil sellest sai paljude elutubade keskne mööbliese. Oma osa seda tüüpi diivani populaarsuse kasvu andsid nii paranevad elamistingimused, kui televisiooni teke. Alates sellest ajast, kui televiisor miljonitesse maailma majapidamistesse sisse kolis, on inimestel tarvis ka erinevaid diivaneid, millel pikutades oma lemmikfilme, või saateid vaadata.

2. Chesterfield diivan

See diivan on tõelise luksuse mõõdupuu. Piisab ainult pilgust ja kohe on selge, et sellisel diivanil istuvad härrasmehed, ühes käes sigar ja teises konjakiklaas. Klassikaline Chesterfield on tehtud kvaliteetsest puidust ja kaetud ehtsa nahaga. Kui sind huvitab täpsemalt selle diivani põnev ajalugu, siis loe sellest lähemalt meie artiklist.

3. Lawsoni diivan

Selle diivani märksõnaks on mugavus ja suur osa sellest mugavusest tekib tänu erilisele seljatoele, mis koosneb mugavatest patjadest, mis pole diivani raami külge kinnitatud. See muudab diivani õhuliseks ja lahtiseid patju enda soovi järgi nihutades on võimalik saavutada maksimaalne mugavus.

Lawsoni diivani ajalugu

Diivanite ajajoonel on Lawsoni diivan suhteliselt uus tulija. Esimest korda maailmas tellis 20 sajandi alguses sellise diivani finantsärimees Thomas W. Lawson. Tema eesmärgiks oli diivan, mis on maksimaalselt mugav, aga näeb oma aja kohta välja modernne, või isegi veidi futuristlik.

Tundub, et T.W. Lawsoni visioon toimis, sest seda tüüpi diivanite valik on mööblisalongides tänaseni lai.

4. Sajandi keskpaiga modernne diivan

1930-1970 oli modernses stiilis mööbli tippaeg, aga tänapäeval on see tegemas comebacki ja muutumas osaks klassikalisest sisekujundusest.

Seda tüüpi diivani looja ja ostja mõtlevad mõlemad eelkõige esteetikale ja disainile . Jooned on puhtad ja disain minimalistlik. Kuigi selle diivaniga püütakse lisaks heale välimusele pakkuda ka mugavust, siis tihtipeale on seda tüüpi diivan siiski rohkem kunstipärane disainielement, kui mugav mööbliese, millel pikutada.

Ajalugu

Eelmise sajandi keskpaiga modernse disaini liikumine vältas umbkaudselt 1930-1970 ja selle peamisteks joonteks olid elegants, praktilisus ja lihtsus. Stiili ristiemaks oli Cara Greenberg, kelle raamat kandis nime “Sajandi keskpaiga Modern: 1950. aastate mööbel”.

Ameerika sajandi keskpaiga moderni teke põhines suures osas juba varem populaarsetel Euroopa mööblistiilidel, nagu näiteks Saksamaalt pärit Bauhaus. Teise Maailmasõja käigus ja sellele järgnenud aastatel emigreerusid paljud Sakslased Ameerika Ühendriikidesse ja võtsid oma disaini ja insenerioskused kaasa. Samal ajal tekkis USA s kiire majanduskasvu toel rikas keskklass, kes asus elama eramutesse, mis kõik vajasid suurel hulgal mööblit.

Ka teadus arenes sellel ajal hoogsalt ja uued sünteetilised, peamiselt plastikul põhinevad, materjalid muutsid tootmise veelgi lihtsamaks.

Mööbli peamised jooned jäid samaks, aga materjalidega armastati mängida ja kohati ka liialdada. Nii oli näiteks tavaline kohata mööblipoes kolme ühte tüüpi diivanit, mis on vastavalt kaetud läikiva vinüüliga, pehme villase riide, või hoopiski velvetiga.

Väga populaarne värvikombinatsioon oli kontrasti tekitav must ja valge. Aga leidus ka väga julgeid ja särtsakaid toone, mis rõhutasid läbivaid lihtsaid geomeetrilisi mustreid ja vorme.

5. Inglise diivan

Inglise diivanit kutsutakse selle kõige äratuntavama osa järgi ka rullitud käetugedega diivaniks. Veel on sellele diivanitüübile iseloomulik väga kõrge seljatugi ja madalad käetoed.

Inglise diivan on tihedalt polsterdatud ja toetav vooderdus katab isegi käetugesid. See diivan sarnaneb veidi Bridgewater diivanile, aga peamiseks erinevuseks on käetugede kõrgus. Osadel Inglise diivanitel on nii madalad käetoed, et esmapilgul võib tunduda, nagu neid polekski.

Kui sa soovid, et su Inglise diivan säiliks võimalikult kaua, siis soovitame sul kindlasti kasutada diivanikatteid, mis on lihtsalt eemaldatavad ja pestavad.

Inglise diivani ajalugu

Esimesed Inglise diivanid tekkisid 20 sajandi alguses Briti aadlike majapidamistesse. Edaspidi sai sellest paljude elutubade ja peosaalide sisustuse osa ja tõeliselt ajatu mööblitükk.
Inglise diivan on sedavõrd mugav mööbliese, et seda võiks kutsuda ka diivanite Rolls Royceks.

Piltide allikas:  https://www.sisustusmoobel.ee/

Pantone aasta värv 2018 on Ultra Violet

Iga päev töötab maailmas üle 10 miljoni disaineri, kes kasutvad Pantone standardeid, et määrata ja kinnitada oma disainides kasustusel olevaid värve. 2018 aastal on Pantone, üle 5000 värvi seast, valinud aasta värviks Ultra Violeti, mis töötab hästi, nii pakendidisainis, kui ka moelavadel.

 

Ultra Violet oma erinevates varjundites on sügav ja müstiline toon, mida viimasel ajal kasutab väga tihedalt pakenditööstus, mis on teinud läbi tugeva tehnilise arengu ja nihutab pidevalt piire materjalide ja tehnoloogiate osas. Graafilised disainerid jumaldavad võimalusi ja kombinatsioone ja sügavust, mida loob Ultra Violeti ristamine teiste põnevate värvidega. Eriti tihedalt on lillad toonid kasustusel kosmeetikatööstuse ja kallite lukskaupade pakendidisainis. Ultra Violetis lihtsalt on mingi loomulik elegants ja sissekodeeritud luksus.

Pantone color of the year 2018 fashion designerKa moelavadel on Ultra Violet kodus, lisades oma elegantsi paljudele kollektsioonidele ja kangastele. Punase ja Sinise liidust sündinud Ultra Violet sobitub hästi kokku üllatavalt paljude põhivärvidega. Kombineerides rohelise värviga, tekib naturaalne elegants ja kui lisate Ultra Violetile kulda, või teisi metalle, on tulemus eriti luksuslik ja särav. Ka vääriskividele mõjub Ultra Violet hea taustana, tuues hästi esile nende unikaalsuse ja sära.

Kosmeetika sektoris on Ultra Violet pigem mässaja tunnuseks, sest kärtslillad huuled, või juuksed on väljakutsuvad ja julged. Samas silmad muutuvad Ultra Violeti abil sügavaks ja unistavaks, nagu avakosmos.

 

 

Ka sisekujunduses ja mööblitööstuses on Ultra Violet mitmel eri moel

kasutuses. Eriti agaralt on Ultra Vioeleti populaarsusega kaasa tulnud trenditeadlik hotellitööstus, kes peab pidevalt klientidele midagi uut pakkuma. Nii ongi suuremad ja väiksemad hotellid üle maailma asunud kasutama Ultra Violeti oma avalike ruumide ja ka numbritubade disainis.

Sisekujunduses saab lilla värviga korda saata erinevaid asju. Domineeriva värvina toas, mõjub Ultra Violet väga ärksalt ja tugeva eneseväljendusena.

Samas väikeses koguses on see ideaalne värv, et lisada toale elegantsi, või hoopiski suunata ruumis tähelepanu mõnele erilisele detailile, milleks võib olla näiteks eriline diivan, või miks mitte mõni kunstiteos. Kui teil jätkub seiklusjanu, siis katsetage Ultra Violetiga julgelt ja kombineerige seda julgelt teiste põhivärvidega, me usume, et tekkinud kombinatsioonid üllatavad teid meeldivalt.

5 suurepärast filmi, millest sisekujunduseks inspiratsiooni saada.

Inimesed on harjunud endale filmidest kangelasi ja eeskujusid leidma. Mõni film on isegi nii muljetavaldav, et vaataja saab inspiratsiooni oma elu paremaks muutmiseks. Filmis kohtuvad omavahel mitmed elemendid ja detailid. Kaamerapildist, helist, valgusest ja sõnadest saab üks tervik ja vaataja ees rullub lahti põnev lugu. Üks oluline roll on kanda ka dekoratsioonidel ja kuna arvestatav osa filmide tegevusest toimub siseruumides, siis loomulikult ka sisekujundusel.

Äkki on teil kunagi tekkinud mõte, et võiks oma elutoa või vannitoa sisustada just sedasi, nagu äsja nähtud filmis? Kui veel ei ole, siis meil on teile mõned soovitused filmide osas, millest leiab huvitavaid ja inspireerivaid disainilahendusi. Valikus on nii klassikalist ja ajatut elegantsi, kui futuristlikku disainihullust, mida ainult kõige julgemad eksperimentaatorid julgeksid oma kodus või kontoris taastoota.

Tuleb tunnistada, et kuna head disaini leidub väga paljudes filmides, siis oleme välja valinud lihtsalt enda erilised lemmikud, kus nutikat ja loovat disaini toetab ka suurepärane filmimuusika ja näitlejate ja lavastaja koostöö on laitmatu.

Teie ees on viis vägevat filmi, mille puhul sisekujundusel oli väga oluline roll ja mis on ideaalsed kohad ägedate mööbliesemete, või uute kujunduselementide avastamiseks:

1. 2001: Kosmoseodüsseia (2001: A Space Odyssey, 1968)

Stanley Kubrick on legendaarne filmilavastaja, kelle teosed on ühed enim kõneainet pakkuvad ja enim analüüsituimad filmikunsti ajaloos. Üheks põhjuseks on eepilised, viimse detailini läbi mõeldud stseenid, mis löövad vaatajale mällu visuaalse templi. Meie artiklisse oleks võinud vabalt valida ka rohkem Kubricku filme, välja jäid näiteks “Eyes Wide Shut”, “A Clockwork 

2001 kosmoseodüsseia (2001 Space Odyssey) : Kosmoselaev

Orange” ja “The Shining”. 2001: Kosmoseodüsseia koosneb üksteise otsa pikitud visuaalsetest pärlitest, mis moodustavad vapustava terviku ja filmielamuse. Suur osa sisekujundusest on klassikalise disaini musternäidiseks sobiv ka tänapäeval, lisaks on palju ka futuristlikku õhustikku kosmoselaeva pardal, kus valitseb steriilne õhkkond ja puudub gravitatsioon.

2001 Kosmoseodüsseus - Djinn toolidTõestuseks selle kohta, kui hästi peab Kubricku maitsemeel vastu ajahambale, on fakt, et Kosmosejaama nr.5 sisekujunduses kasutusel olnud, disainer Olivier Mourgue loodud “Djinn” nimelised toolid, on tänapäeval saanud mööblikollektsionääride unelmaks ja nende hind on taastatud kujul mitmekordistunud.

Inspiratsioon: Blazer punane tugitool

2.Grand Budapest Hotell (The Grand Budapest Hotel, 2014)

"Grand Bucarest Hotel" Wes Anderson - Hotelli vastuvõttulaudWes Anderson on omanäolise ja kergesti ära tuntava stiiliga filmilavastaja ja Grand Budapest Hotell on oma suurepärase disainiga eriti heaks näiteks Andersoni oskusest luua värvilahenduste, geomeetriliste kujundite ja visuaalsete kompositsioonide tervik, mis teleporteerib vaataja kusagile veidi nihkes paralleeluniversumisse. Alates luksuslikult sisustatud hotelli fuajeest, töötajate vormide ja pisikese punase liftini on iga detail peensusteni paigas. See vaev ei jäänud ka filmitööstusele nähtamatuks, sest 2015 aastal võitis Grand Budapest Hotell ka parimate dekoratsioonide Oscari.

"Grand Budapest Hotel" - LiftKuna Andersonil on sedavõrd omalaadne stiil ja töötamisstiil, siis saadavad teda filmist filmi samad maailmaklassi näitlejad ja koos luuakse teoseid, mille keskmes on alati inimlik ja südamlik lugu ja mis on tulvil ekstsentrilisi ja värvikaid karaktereid. Kui sa ei ole veel tema filmidega kursis, siis julgeks kindlasti ka soovitada filme “The Royal Tenenbaums”, “The Life Aquatic with Steve Zissou” ja “Moonrise Kingdom”.

Inspiratsioon: 30-dad stiilis diivan “Brussel

3.Amelie (Amélie, 2002)

"Amélie" - JP Jeunet - Magamistuba Amelie on üdini südamlik armastuslugu, mis helistab vaataja hingekellasid oma ehedalt pranstslasliku joviaalsuse ja elurõõmuga. Samasugune, soe ja mittesteriilne, nagu on Amelie lugu, on ka selle filmi sisekujundus. Kergelt lohakas ja alati elust pulbitsev kohvik, kus Amelie töötab, on just selline, kus tahaks Pariisis maha istuda, tassikese kohvi võtta ja jälgida, kuidas kohalikest püsikliendid oma igapäevast elu etendavad. Amelie on üles võetud erilise värvigammaga, eriti hästi on seda näha näiteks Amelie magamistoas, mis on sügavpunane ja mille seintel püüavad pilku maalid kaelusega koertest ja tähtsatest hanedest. Audrey Tatou kehastatud Amelie, sai oma käitumise ja välimusega eeskujuks paljudele noortele naistele, täites tänavad mummuliste särkide ja kampsunitega ja Ameliele omaste mustade soengutega. Ka selle filmi sisekujundus on piisavalt kiiksuga ja omanäoline, et saada sealt inspiratsiooni ka oma Kalamaja pesa, või uue popi hipster-lokaali sisekujunduseks.

Inspiratsioon: Sepistatud terasest voodi Viera 160

4. Suur Gatsby (The Great Gatsby, 2013)

The Great GatsbyF. Scott Fitzgeraldi romaanil põhinevast filmist õhkub dekadentsi ja luksust, mis täitis eelmise sajandi kahekümnendate aastate USA kõrgklassi elu. Filmi lavastajaks on Baz Luhrmann, kes on tuntud oma fantaasia ja värviküllase pildikeele poolest (“Romeo and Juliet” ja “Moulin Rouge”). PGatsby - Elutubaeaaegu terve see film on üks suur pidu ja pillerkaar, mis valju muusika saatel vaataja silme eest läbi tuhiseb. Vaatamata kiirele tempole on interjöörile siiski kõvasti tähelepanu pööratud ja iga ruum ja stseen on unikaalse õhustiku ja iseloomuga. Võibolla ei ole see disain just kõige praktilisemat laadi, sest kes meist elaks uhkes palees ja suudaks sisekujundusele kulutada selliseid summasid, nagu seda tegi Gatsby? Samas on igaühel võimalus seda luksust vastavalt enda maitsele ja võimalustele veidi kohendada ja luua omaenda pisike pastelne paradiis.

Inspiratsioon: Elegantne täispuidust laud Mozart 

5.Hommikueine Tiffany juures (Breakfast at Tiffany’s, 1961)

Vanni-diivan - HommikueineTiffany juures

Kõige vanem film meie nimekirjas on ühtlasi ka kõige klassikalisema ja ajatuma disaini kehastus. Audrey Hepburni kehastatud Holly Golightly on tõeline ikoon ja tema foto eriliselt pika sigaripitsiga on üks kahekümnenda sajandi tuntumaid kujundeid. Hommikueine Tiffany juures jättis oma jälje nii moekunsti (Holly väikese musta kleidi ja ülisuurte päikeseprillide näol), kui ka sisekujundusse. Peategelase pisikene Manhattani korter on suurepärane näide “vähem on rohkem” sisekujundusest, sest selles korteris ei ole mitte ühtegi üleliigset detaili ja vaatamata vähesele ruumile on kõik vajalik siiski olemas. Mööbliesemetest meenub kindlasti ka vanni meenutav diivan.

Vanni-diivan - HommikueineTiffany juures

Film ise jutustab lõbusa loo rõõmsast ja kergemeelsest kaunitarist, kes elatub härrasmeeste kingitustest ja kelle elu unistuseks on endale rikas abikaasa leida. Olukord muutub aga tragikoomiliseks, kui Holly majja kolib elama majandusraskustes kirjanik Paul, kes elatub samuti oma rikka armukese rahadest. Noorte vahel hakkab arenema tõeline armastus, mis nende senisele elukorraldusele suureks ohuks kujuneb.

Arne Jacobsen – legend, kes tahtis kõike ise teha

Arne Jacobsen (1902-1971) on Taani arhitekt ja disainer, kes on tuntud eelkõige oma panuse poolest funktsionalismi koolkonda.

Juba lapsena ilmutas ta loovuse märke, joonistades palju ja soovides suureks saades kunstnikuks saada, Arne isa arvas siiski, et arhitekti elukutse oleks palju prakArne Jacobsentilisem, kui boheemlasest kunstniku elu.

Jacobseni iseloomustab ka suur õpihimu ja vajadus osata asju ise teha. Nii näiteks õppis ta enne arhitektuuri eriala kõigepealt selgeks hoopis ehitaja ameti. Lisaks reisis ta mööda maailma ringi olles kord praktikal müüriladujana Saksamaal, või hoopiski õppimas maalimist Itaalias.

Kopenhaagenis sündinud Jacobsen käis ülikoolis samuti oma kodulinnas, õppides Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias Arhitektuuri erialal. Juba ülikoolipäevil esitas Jacobsen ühe oma toolikavandi Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes konkursile ja võitis sellega konkursil hõbemedali. Tema eeskujudeks varajases loomefaasis olid Le Corbusier, Walter Gropius ja Ludwig Mies van der Rohe.

Peale ülikooli lõpetamist töötas Jacobsen lühidalt Poul Holsoe arhitektuurifirmas. Koostöös arhitekt Flemming Lasseniga võideti peagi Taani Arhitektide Liidu poolt korraldatud “Tuleviku maja” konkurss ja see edulugu võimaldas Jacobsenil 1929 aastal oma isikliku firma avada. Algfaasis disainis Jacobsen palju hooneid rahvusvahelises modernistlikus stiilis. Ta oli ka totaalse disaini idee pooldaja, mis tähendas seda, et ta disainis tervikut, luues nii hoone, kui ka selle mööbli ja sisekujunduse, minnes mõnel juhul välja kuni hoone töötajate tööriiete kujundamiseni.

II Maailmasõja ajal oli Jacobsen sunnitud põgenema Rootsi, kus ta tegeles peamiselt tapeedi ja tekstiili disainimisega. 1945 aastal pöördus ta aga tagasi koju ja tegeles edasi hoonete projekteerimise ja mööblidisainiga. Arne Jacobsen kinnistas oma reputatsiooni eduka mööblidisainerina luues “Number seitse” ja “Sipelga” nimelised toolid.

1956 aastal sai Jacobsen oma kõige kuulsama tellimuse – SAS Royal Hotelli Kopenhaagenis, mille tarvis ta disainis absoluutselt kõik, kuni kõige väiksemate detailideni välja. Näiteks olid tema loodud tuhatoosid, valgustid ja sööginõud. Aga kõige kuulsamaks said taaskord toolid, sest selle töö tarvis lõi Jacobsen disainiklassikasse kuuluvad toolid “Muna” (Egg) ja “Luik” (Swan), mida kiideti ühest küljest oma orgaanilise mugavuse ja funktsionaalsuse poolest ja teisest küljest skulptuurile omaste meeldejäävate väliste vormide eest.

Arne Jacobseni Muna tool SAS Royal Hotellis
Arne Jacobseni Radisson SAS Royal Hotel Tuba 606

Hotell töötab tänaseni ja kannab praegu nime Radisson Blue Royal Hotel, Kopenhaagen. Kuna ajad on edasi läinud ja tänapäeva nõudmised hotellidele on väga kõrged, siis on enamus hotellist uuendatud ja kasutusele on võetud uued materjalid. Kõik ei ole siiski kadunud! Jacobseni auks ja omamoodi väikese muuseumina on säilitatud üks tuba. Siin on näha Jacobseni visioon ja originaalne rohelistes toonides mööbel koos seinu katvate puitplaatidega. Parim uudis asja juures on see, et antud toas on võimalik ka ööbida, sisenedes sedasi omamoodi disainiteemalisse ajamasinasse.

Teine väga oluline hoone on st. Catherines College’i hoone Oxfordis, mille Jacobsen disainis samuti algusest lõpuni, lüües kaasa ka maastikuarhitektina ja valides isiklikult välja ka kalad, kes tiikides elutsesid. Jacobsen kasutas peamiselt betooni ja klaasi, põimides nii hooned, kui kogu terviku omavahel kokku geomeetriliste kujundite abil.

St Catherine Kolledži hoone

Oxfordis on palju erinevaid koole, ning nii mõnigi neist meenutab Harry Pottery koolimaja ja on väga vana. Vaatamata oma noorele eale on ka st. Catherines’i hoone kantud kõige kiivamalt hoitud ja valvatud esimesse arhitektuurigruppi.

1956 aastal sain Jacobsenist arhitektuuri professor Skolen for Brugskunst ülikoolis.

Kuuekümnendatel hakkas Jacobson aina enam tähelepanu pöörama vormidele nagu ring, kolmnurk, kuup ja silinder, mängides nende abil kompositsiooni ja proportsioonidega.

Tänapäeval leiab Jacobseni maju Kopenhaageni eri linnaosadest ja tema mööbliesemed on leidnud oma tee erinevatesse suurtesse disaini ja kunsti ekspositsioonidesse ja kogudesse üle terve maailma. Näiteks näeb tema disainitud esemeid New Yorki “Moodsa kunsti muuseumis”, “Londoni disainimuuseumis” Ja San Francisco “ Moodsa kunsti muuseumis”.