Arne Jacobsen – legend, kes tahtis kõike ise teha

Arne Jacobsen (1902-1971) on Taani arhitekt ja disainer, kes on tuntud eelkõige oma panuse poolest funktsionalismi koolkonda.

Juba lapsena ilmutas ta loovuse märke, joonistades palju ja soovides suureks saades kunstnikuks saada, Arne isa arvas siiski, et arhitekti elukutse oleks palju prakArne Jacobsentilisem, kui boheemlasest kunstniku elu.

Jacobseni iseloomustab ka suur õpihimu ja vajadus osata asju ise teha. Nii näiteks õppis ta enne arhitektuuri eriala kõigepealt selgeks hoopis ehitaja ameti. Lisaks reisis ta mööda maailma ringi olles kord praktikal müüriladujana Saksamaal, või hoopiski õppimas maalimist Itaalias.

Kopenhaagenis sündinud Jacobsen käis ülikoolis samuti oma kodulinnas, õppides Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias Arhitektuuri erialal. Juba ülikoolipäevil esitas Jacobsen ühe oma toolikavandi Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes konkursile ja võitis sellega konkursil hõbemedali. Tema eeskujudeks varajases loomefaasis olid Le Corbusier, Walter Gropius ja Ludwig Mies van der Rohe.

Peale ülikooli lõpetamist töötas Jacobsen lühidalt Poul Holsoe arhitektuurifirmas. Koostöös arhitekt Flemming Lasseniga võideti peagi Taani Arhitektide Liidu poolt korraldatud “Tuleviku maja” konkurss ja see edulugu võimaldas Jacobsenil 1929 aastal oma isikliku firma avada. Algfaasis disainis Jacobsen palju hooneid rahvusvahelises modernistlikus stiilis. Ta oli ka totaalse disaini idee pooldaja, mis tähendas seda, et ta disainis tervikut, luues nii hoone, kui ka selle mööbli ja sisekujunduse, minnes mõnel juhul välja kuni hoone töötajate tööriiete kujundamiseni.

II Maailmasõja ajal oli Jacobsen sunnitud põgenema Rootsi, kus ta tegeles peamiselt tapeedi ja tekstiili disainimisega. 1945 aastal pöördus ta aga tagasi koju ja tegeles edasi hoonete projekteerimise ja mööblidisainiga. Arne Jacobsen kinnistas oma reputatsiooni eduka mööblidisainerina luues “Number seitse” ja “Sipelga” nimelised toolid.

1956 aastal sai Jacobsen oma kõige kuulsama tellimuse – SAS Royal Hotelli Kopenhaagenis, mille tarvis ta disainis absoluutselt kõik, kuni kõige väiksemate detailideni välja. Näiteks olid tema loodud tuhatoosid, valgustid ja sööginõud. Aga kõige kuulsamaks said taaskord toolid, sest selle töö tarvis lõi Jacobsen disainiklassikasse kuuluvad toolid “Muna” (Egg) ja “Luik” (Swan), mida kiideti ühest küljest oma orgaanilise mugavuse ja funktsionaalsuse poolest ja teisest küljest skulptuurile omaste meeldejäävate väliste vormide eest.

Arne Jacobseni Muna tool SAS Royal Hotellis
Arne Jacobseni Radisson SAS Royal Hotel Tuba 606

Hotell töötab tänaseni ja kannab praegu nime Radisson Blue Royal Hotel, Kopenhaagen. Kuna ajad on edasi läinud ja tänapäeva nõudmised hotellidele on väga kõrged, siis on enamus hotellist uuendatud ja kasutusele on võetud uued materjalid. Kõik ei ole siiski kadunud! Jacobseni auks ja omamoodi väikese muuseumina on säilitatud üks tuba. Siin on näha Jacobseni visioon ja originaalne rohelistes toonides mööbel koos seinu katvate puitplaatidega. Parim uudis asja juures on see, et antud toas on võimalik ka ööbida, sisenedes sedasi omamoodi disainiteemalisse ajamasinasse.

Teine väga oluline hoone on st. Catherines College’i hoone Oxfordis, mille Jacobsen disainis samuti algusest lõpuni, lüües kaasa ka maastikuarhitektina ja valides isiklikult välja ka kalad, kes tiikides elutsesid. Jacobsen kasutas peamiselt betooni ja klaasi, põimides nii hooned, kui kogu terviku omavahel kokku geomeetriliste kujundite abil.

St Catherine Kolledži hoone

Oxfordis on palju erinevaid koole, ning nii mõnigi neist meenutab Harry Pottery koolimaja ja on väga vana. Vaatamata oma noorele eale on ka st. Catherines’i hoone kantud kõige kiivamalt hoitud ja valvatud esimesse arhitektuurigruppi.

1956 aastal sain Jacobsenist arhitektuuri professor Skolen for Brugskunst ülikoolis.

Kuuekümnendatel hakkas Jacobson aina enam tähelepanu pöörama vormidele nagu ring, kolmnurk, kuup ja silinder, mängides nende abil kompositsiooni ja proportsioonidega.

Tänapäeval leiab Jacobseni maju Kopenhaageni eri linnaosadest ja tema mööbliesemed on leidnud oma tee erinevatesse suurtesse disaini ja kunsti ekspositsioonidesse ja kogudesse üle terve maailma. Näiteks näeb tema disainitud esemeid New Yorki “Moodsa kunsti muuseumis”, “Londoni disainimuuseumis” Ja San Francisco “ Moodsa kunsti muuseumis”.

Leave a Reply